Kas olete ise olnud ohver või tunnete mõnd vägivalla ohvrit?
Sooline vägivald
Sooline vägivald on vägivald, mis on suunatud isiku vastu tema soo tõttu või vägivald, mis mõjutab ebaproportsionaalselt palju teatavast soost inimesi. See võib olla näiteks vägivald naiste vastu või koduvägivald samas leibkonnas elavate naiste, meeste või laste vastu.
Mida teha, kui olete soolise vägivalla tunnistaja või tunnete kedagi, kes on ohver:
- ohvrid ei pruugi olukorrast sõltuvalt soovida oma ründaja(te)st teatada ning neile tuleb kindlasti läheneda delikaatselt;
- ütle ohvrile, et toetate teda ning hoiate temalt saadud teavet saladuses. Ärge keelitage teda rääkima, kui ta ei ole selleks valmis;
- kuulake hukkamõistuta;
- rääkige ohvrile, kust ta saab tugiteenuseid, jaga varjupaikade, sotsiaalteenuste ja tugigruppide telefoninumbreid, ning öelge talle, et ta võib teie käest abi paluda.
Vägivalla ohvriga rääkides:
- kuulake tähelepanelikult ja öelge, et usud teda;
- olge kaastundlik ja kannatlik, austage tema tundeid ning valikuid;
- öelge talle, et teil on olukorra pärast kahju ja et tahad aidata;
- ära alatähtsustage tema kogemust, ära öelge talle, et ta peaks eluga edasi minema või juhtunust vaikima ning ära vihjake, et ta võis ise juhtunus süüdi olla;
- võimaluse korral paku ohvrile praktilist abi, näiteks arutage, kuidas tagada ohutus, aita tal pakkida asjad juhuks, kui on vaja kiiresti lahkuda, või suuna ta ohvri kriisinõustamisse, tugirühma või koguvägivalla ohvrite varjupaika
Soolise vägivalla ohvri toetamine võib olla keeruline, seega hoolitsege kindlasti enda eest ning võtke ühendust organisatsioonidega, kes saavad teid toetada ja aidata teil ohvrit paremini toetada.
Hoia silmad lahti ja märgake erinevaid soolise vägivalla liike.
Perevägivald
Perevägivald võib esineda erinevates vormides, sealhulgas füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise ja majandusliku vägivallana. Perevägivald võib esineda sõltumata sellest, kas süüdlane elab või on elanud ohvriga ühes leibkonnas. See võib olla suunatud igaühe, kaasa arvatud meeste, nooremate ja vanemate inimeste, laste ning LGBTIQ-inimeste vastu.
Vägistamine
Vägistamine hõlmab igat tüüpi seksuaalset penetratsiooni mis tahes kehaosa või objektiga, mis toimub ilma nõusolekuta, olenemata sellest, kas tegu on füüsilise vägivalla või jõu kasutamisega. Esialgu antud nõusoleku võib selle tegevuse käigus igal ajal tagasi võtta ning see ei tähenda automaatset nõusolekut tulevikus. Nõusolekuta seksuaalne penetratsioon on vägistamine ka juhul, kui see pannaks toime abikaasa või intiimpartneri vastu.
Naisetapp
Naisetappu määratletakse üldsõnaliselt naise või tüdruku tema soo tõttu tapmisena ning see võib esineda erineval kujul, näiteks naise mõrv intiimpartneri vastase vägivalla tagajärjel, naiste piinamine ja naistevihkajalik tapmine, „au nimel“ naiste ja tüdrukute tapmine ning teised vormid.
Vajad abi?
Leitud on 4 organisatsiooni.
-
MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus
-
Ohvriabi kriisitelefon
-
Lasteabitelefon 116 111
-
MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus
| 10 | 2020. aastal registreeriti Eestis 10 naisetapu ohvrit. Allikas: Eurostat, 2020 |
| 5,18 | Eesti politsei registreeris 2020. aastal 5,18 seksuaalvägivalla kuritegu tuhande elaniku kohta. Allikas: Eurostat, 2020 |
| 3987 | 2020. aastal registreeriti 3987 perevägivalla juhtumit, mis moodustas 15% kõigist kuritegudest. Allikas: Naiste Tugi- ja Teabekeskus, GREVIO , 2021 |
| 20% | Eesti naistest on oma elu jooksul kogenud lähisuhtes füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda. Allikas: OECD, 2019 |
Ohvrite õigused
Euroopa Liidus
Ohvrite pereliikmete õigused
Paljud ohvrite suhtes kohaldatavad õigused kehtivad ka nende pereliikmetele, näiteks õigus pääseda juurde abiteenustele, õigus kaitsele ja õigus privaatsusele.
Õigus kaitsele ja individuaalsele hindamisele
Ohvritel ja nende pereliikmetel on õigus olla kaitstud teisese ja korduva ohvristamise, hirmutamise, kättemaksu ja emotsionaalse kahju eest. Individuaalse hindamise eesmärk on välja selgitada, kas ohvritel on spetsiifilised kaitsevajadused ja teha kindlaks, kas ja millisel määral nad kuriteomenetluse käigus erimeetmetest kasu saavad. Ohvrite väärikus peab olema ülestunnistuse andmisel kaitstud.
Õigus osaleda kriminaalmenetluses
Ohvritel on õigus osaleda kriminaalmenetluses.
Õigus tugiteenustele
Kõigil ohvritel on õigus tasuta konfidentsiaalsetele ohvriabiteenustele, mis kaitsevad ohvri huve enne kriminaalmenetlust, selle ajal ja kuni sobiva ajani pärast seda.
Õigus saada teavet
Ohvritel on õigus saada igakülgset teavet, kaasa arvatud selle kohta, milline tugi on saadaval ja kuidas sellele juurde pääseda. Samuti on ohvritel õigus saada teavet kompensatsiooni, taastava õigusemõistmise ja kaitse kohta, ning selle kohta, kuidas teatada kuritegudest ja kuidas saada õigusabi.
Õigus mõista ja olla mõistetud
Ohvritel on õigus olla kuulda võetud, olla mõistetud ja austatud. Kogu suhtlus ohvritega (kirjalik ja suuline) peab olema lihtne ja nende jaoks arusaadav.
Silmi avavad lood
Hoia silmad lahti. Ohvrid vajavad sinu tähelepanu.